Multšid
Maastikuehituses kasutatavad multšid saab jagada kolmeks:
1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)
Milles seisneb multši kasulikkus:
multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
väldib mullale kooriku teket,
vähendab või väldib umbrohu kasvu,
vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
aeglustab kevadel maa sulamist,
võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
vähendab mulla paatumist ja erosiooni,
alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
on dekoratiivne aiakujunduselement,
võib varustab taimi orgaanilise väetisega,
soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral,
Multšikihi optimaalseks paksuseks on 4…8 cm. Paksema kihi korral on oht, et juured jäävad õhupuudusse, mis on taimedele hukutav. Multši ei tohi panna vastu puu tüve. Puude ja põõsaste juurekael peab jääma vabaks! Istikualuse pinna võib katta ka vett ja õhku läbilaskva peenravaibaga. Selle dekoreerimiseks ja kinnitamiseks raputatakse talle peale kiht kiviklibu, koorepuru vms. Põhku, pilliroogu, hundinuiasid, kõrkjaid, merevetikaid (-adru), hakkepuitu, puidukoort ja –laastusid kasutamisel on optimaalseks multšikihi paksuseks 7-8 cm. Muru niitmisjäänustega multšimisel ei tohiks kihi paksus ületada 2,5-3 cm. Multšiks kasutatavat saepuru on soovitav lasta eelnevalt 2 aastat seista. Põhku, vana heina ja puidujäätmeid on kasulik kasutada koos roheliste taimeosadega.
1. sünteetilised multšid (peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed multšid (kiviklibu, killustik jne.)
Milles seisneb multši kasulikkus:
multš aitab säilitada mulla niiskusesisaldust,
väldib mullale kooriku teket,
vähendab või väldib umbrohu kasvu,
vähendab mulla temperatuuri suurt kõikumist,
aeglustab kevadel maa sulamist,
võimaldab reguleerida mulla happesust või leelisust,
vähendab mulla paatumist ja erosiooni,
alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist,
parandab mulla lõimist aias ja kultuurmaastikul,
on dekoratiivne aiakujunduselement,
võib varustab taimi orgaanilise väetisega,
soodustab kõigi mullas asuvate kasulike organismide elutegevust,
hoiab ära aiaviljade mullaseks saamise tugeva vihma korral,
Multšikihi optimaalseks paksuseks on 4…8 cm. Paksema kihi korral on oht, et juured jäävad õhupuudusse, mis on taimedele hukutav. Multši ei tohi panna vastu puu tüve. Puude ja põõsaste juurekael peab jääma vabaks! Istikualuse pinna võib katta ka vett ja õhku läbilaskva peenravaibaga. Selle dekoreerimiseks ja kinnitamiseks raputatakse talle peale kiht kiviklibu, koorepuru vms. Põhku, pilliroogu, hundinuiasid, kõrkjaid, merevetikaid (-adru), hakkepuitu, puidukoort ja –laastusid kasutamisel on optimaalseks multšikihi paksuseks 7-8 cm. Muru niitmisjäänustega multšimisel ei tohiks kihi paksus ületada 2,5-3 cm. Multšiks kasutatavat saepuru on soovitav lasta eelnevalt 2 aastat seista. Põhku, vana heina ja puidujäätmeid on kasulik kasutada koos roheliste taimeosadega.