Muru rajamine seemnest
Muru rajamine olemasolevale mullale
Muru külviks sobiva pinnase ettevalmistustööd seisnevad vana taimiku hävitamises, mulla kobestamises ja pinna planeerimises. Vana taimiku hävitamine toimub kas muruplatsi ümberkaevamise, -künni teel või siis herbitsiidiga taimikut pritsides. Kaevamisega on vanast taimikust lahtisaamine väga vaevaline. Uue muru umbrohtumise ärahoidmiseks tuleb kaevamise käigus mullast eemaldada kõik taimejuured. Parem variant oleks taimik ümber künda, kuid see on võimalik ainult suurte pindade korral. Eelnimetatutest märgatavalt lihtsam ja efektiivsem meetod vana taimiku hävitamiseks on pritsida see üle Roundup’i või mõne teise analoogse preparaadiga. Roundup hävitab ühe kuu jooksul kõik temaga kokkupuutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni. Praktika on siiski näidanud, et Roundup on efektiivne vahend eelkõige kõrreliste heintaimede (näiteks orashein) hävitamiseks. Laialehelistele (kaheidulehelistele) umbrohtudele (näiteks võilill) on tema mõju nõrgem. Kui viimaseid on taimikus palju, tuleks seda täiendavalt pritsida veel herbitsiidiga Starane 180, mis hävitab ainult laialehelisi umbrohtusid. Pritsides taimikut järjest kahe nimetatud preparaadiga on umbrohupuhas pind võimalik saavutada kerge vaevaga. Pärast seda kui taimed on pritsimise tagajärjel muutunud pruuniks (2-4 nädala möödudes) muld kobestatakse. Väiksematel pindadel saab seda teha kaevamise, suurematel kas freesimise või kündmisega. Eramute ümber sobib selleks otstarbeks kõige paremini mootoriga mullafrees. Mulda haritakse üldreeglina kaks korda. Esimene kord 12-20 cm ja teine kord 5-8 cm sügavuselt. Kahe mullaharimise vahele peaks jääma 7-10 päeva. Selle ajaga tärkavad mullas seemnetena olevad umbrohud, mis teise mullaharimisega hävitatakse.
Pärast teist mullaharimist pind planeeritakse ning rullitakse. Planeerimisel täidetakse pinnalohud mullaga ja antakse muruplatsile väike kalle platsi keskkohast servade suunas. See hoiab ära vihmavee kogunemise murule. Planeerimiseks sobib hästi 4-6 m pikkune puust pruss. Prussi nööriga enda järel lohistades kandub muld pinna kõrgematest kohtadest madalamatesse, mille tagajärjel muutub pind tasaseks. Tasandamiseks sobib väga hästi ka hõredalt paiknevate pulkadega plastmassreha. Planeerimist tuleb jätkata seni, kuni pind saavutab soovitud tasasuse. Sellele järgneb rullimine.
Rullimine on vajalik seemnetele ühtlase külvisügavuse tagamiseks. Lisaks toob ta esile maapinna ebatasasused, mida muidu ei märka. Seetõttu tuleb pärast rullimist planeerimist tihti korrata. Pinna võib muru külviks või muruvaiba paigalduseks lugeda ettevalmistatuks, kui see on umbrohupuhas, tasane ja parajalt tihe. Normaalse tihedusega mullal vajub astudes king kuni poole randi ulatuses mulla sisse (umbes 1 cm). Kui mullale jääb ainult õrn kingajälg, on muld ülemäära tihe ja seda tuleb uuesti kobestada. Kui king vajub sügavamale, on vaja tihendamist jätkata.
Muru rajamine teisaldatud mullale
Veidi erinevalt eeltoodust toimub pinna ettevalmistus siis, kui taimede kasvuks sobiv muld tuleb kohale tuua ja/või laotada. Tihti tuleb seda ette uusehitiste ümbruse haljastamisel. Aluspind tasandatakse ja tuuakse kohale ning laotatakse laiali muld. Aluspinna tasandamine on väga oluline, sest see vähendab mulla kulu ja tagab laotatava mullakihi ühesuguse tüseduse (paksuse) kogu murustataval pinna. Rajatavale murualale ei tohiks koguneda vett. Selleks tuleb panna drenaaž 50-60 cm sügavusele. Drenaaž peab olema kaldega.
Muru rajamiseks tuleks eelistada mineraalmulda, soovitavalt saviliiva või kergemat liivsavimulda. Optimaalne mullakihi tüsedus (paksus) pärast tihendamist on 15-20 cm. Minimaalselt võib see olla 12 cm. Mullakihi tüsedusest sõltuvad hilisemad hoolduskulud. Õhukesele mullakihile rajatud muru vajab hiljem palju kastmist ja väetamist, mis muudab tema hooldamise kalliks. Seetõttu ei ole soovitav mulla arvelt muru rajamiseks tehtavaid kulusid kokku hoida.
Pärast kohaletoomist tuleb muld ühtlaselt kogu pinnale laiali laotada. Väikesel pinnal saab seda teha labida ja käruga, suurte pindade korral on lihtsam tellida kohale Bobcat tüüpi ekskavaator. Mulla laotamise juures kehtib juba eelpool mainitud reegel, et muru keskkoht peab jääma servadega võrreldes veidi kõrgem. Pärast mulla vajumist tuleb pind tasaseks planeerida ja rullida sarnaselt eelnenud osas toodud kirjeldusele.
Seemnesegu külviks on kaks soodsat perioodi:
1. varakevadel aprilli keskpaik kuni mai algus
2. juuli teine pool kuni augusti keskpaik (eeliseks, et külvid umbrohtuvad vähem)
Seal, kus mulla omadused on ühtlased ja toitainete sisaldus on optimeeritud teatud liigile, saavutame kõige paremad tulemused monokultuuriga. Segud on kindlamad kasutada kui rajatav murupind on suhteliselt suur ja muld pole ühtlane. Enamkasutusel on segud 2-3 liigiga, äärmisel juhul 4 (valge ristik). Kergematel muldadel tuleb seemet külvata sügavamale ja raskematel madalamale. Optimaalseks seemne külvisügavuseks on 0,5-1,0 cm sügav.
Muld peab olema piisavalt niiske. Kui külvatud seeme jääb põua kätte on tulemuseks ebaühtlane hõre muru. Kui mulla niiskusesisaldusest sõltub külvi õnnestumine, siis mulla temperatuurist oleneb idanemise kiirus. Kõige kiirem on see temperatuuril +15oC ja rohkem. Muru tärkab siis 10-21 päeva jooksul. Seemneid võib julgelt külvata ka optimaalsest jahedamasse mulda, kuid siis vahemik külvist kuni tärkamiseni pikeneb. Näiteks mulla ööpäeva keskmise temperatuuri langedes alla +10oC kulub taimede tärkamiseks aega kaks korda rohkem, kui +15oC juures. Madal mullatemperatuur on just varakevadel (aprillis ja maikuu alguses) põhjuseks, miks tärkamine venib. Muld pole siis veel pärast talve jõudnud üles soojeneda.
Esimene muru niitmine toimub maikuus, kui on kasvanud 8-10 cm kõrguseks. Esimene niide soovitatakse teha 3-4 cm pealt. Niitmiste intervall sõltub paljudest teguritest. Esiteks kasvukiirusest, mis omakorda sõltub muruliikidest. Sõltub ka mulla viljakusest, väga oluliselt mulla niiskusest. Veepuudus mullas paneb kasvu seisma. Niitmiste intervall sõltub ka muru otstarbest. Ilumuru peab kindlasti tihedamini niitma. Sõltub ka ajast fenotsüklis. Kevadel kasvavad taimed palju intensiivsemalt. Üldreegel on, et iga järgmine niide tehakse siis, kui taimed on saavutanud kahekordse niitekõrguse.
Vaata ka veebilehtesid http://www.murumari.ee/kulvimuru.html ja http://www.eestimurud.ee/?sisu=tootekataloog&lang=est&kat=617&mid=8